Mobile menu

Blogi

Nele Labi: Lapsevanema käes on hoovad oma lapse toetamiseks, tugispetsialist saab olla kompassiks

Postituse autor: Nele Labi

Nele Labi

Innove hariduse tugiteenuste agentuuri juht Nele Labi

Kooliaasta toob endaga kaasa väljakutseid paljudele lastele, aga ka lapsevanematele, kes lapsi raskuste korral abistavad. Vahel võivad raskused murda aga lapsevanema enda vaimu. Mida siis teha? Kust leida tuge?

Märkamatult on möödunud kuu aega sellest, kui sotsiaalmeedia oli täis alustavate koolijütside ja nende uhkusest pakatavate vanemate pilte. Nii palju särasilmi läks kooli. Eelmisel nädalal oli mul aga südantlõhestav vestlus ühe emaga, kes veel kuu aja eest säras rõõmutundest, aga täna on mures ja magamata ning peab end teadlikult vaos hoidma, et oma lapse ees mitte murduda.

Tegu on paljude vanemate reaalsusega, millega õppeaasta vältel silmitsi seistakse. Miks juhtub nii, et kool on mõnele lapsele liig ja teeb mõne vanema lausa katki? Kes peaks märkama ja kes peaks aitama?

Olgu kohe alguses öeldud, et see ema on toimekas ja vähemasti keskmiselt (kui mitte enam) teadlik lapsevanem. Lapski on täitsa terane ja tore poiss. Ometi ootas esimese klassi õpilast koolis korraga palju ootamatusi, millega ta ei tulnud toime. Suure kooli uus ja võõras keskkond ning ebaedu kogemus, mida põhjustasid üle jõu käivad ülesanded, muutsid lapse haavatavaks. Järgnev pani aga lõpliku põntsu – piisas sõbraga riidu minekust ning eakaaslaste kiuslikust käitumisest, et lapse hinge poeks segadus, hirm ja ebakindlus. Kuu aega hiljem keeldub tragi poiss kooli minemast, nutab ega söö korrapäraselt ja isuga.

Poisi ema kuulates sain aru, kui üksi ta oma murega on. Nõutuna ei tule lapsevanemale meelde ka lihtsaimad tõed, mida ta tegelikult teab ja oskab ning viisid, kuidas ta oma last ise aidata saaks.Esimese hooga ei tulnud ta isegi selle peale, et võiks ja peaks kusagilt abi küsima.

On loomulik, et iga vanem soovib oma lapsele parimat ja tahab olla tema suurim tugi, miks mitte isegi tema superkangelane! Nagu me aga koomiksiklassikast teame, siis kangelased ei ole kunagi jäänud käed rüpes ootama ning on asunud ise tegutsema – sama tõde kandub üle pärisellu.  Mõistlik on tegutseda probleeme ennetavalt või nende ilmnedes reageerida kohe, et mure ei süveneks. Kuidas seda aga teha?

Rajaleidja võrgustiku spetsialistid nõustavad oma igapäevatöös lapsevanemaid ja haridustöötajaid – iga laps ja juhtum on erinev. Ometi on olemas näpunäiteid ja universaalseid soovitusi, mida iga vanem saab kasutada. Samamoodi on kindlaid tundemärke, mida märgates peaks kohe spetsialisti juurde pöörduma. Siinkohal tooksingi välja mõned neist soovitustest, lootuses, et vajalikul hetkel jäävad need vähemalt ühele vanemale näppu ning aitavad keerukast punktist või proovikivist üle.

Kui esialgu võivad nõuanded tunduda elementaarsed, siis nagu ülaltoodud ema loost selgus, ei pruugi keerulisel hetkel meenuda ka lihtsaimad tõed ning sellal ongi enim vaja, et keegi neid meenutada aitaks.

Loomulikult küsib iga vanem oma lapselt, kuidas täna koolis läks. Aga kuidas läks vahetunnis? Mitmendal levelil oma arvutimängus oled? Mis sa arvad, millisest tunnist koolis kõige rohkem kasu on ja miks? Mis sulle tänase päeva juures meeldis ja kui, siis mis sind kurvastas? Lapse elus on palju rohkem, kui matemaatikas saadud neli. Tal on oma arvamus ja me ei tohiks unustada, et lapse kasvatamisel on meil vaja seda ka kuulata. Niisiis küsime ja kuulame rohkem ning tähelepanelikumalt.

Klassijuhatajaga rääkimine ja tähelepanekute vahetamine on hea nii lapsele, vanemale kui ka õpetajale. Lapsevanemal ei ole vaja õpetajaid karta – iga õpetaja tahab, et tema õpilastel läheks hästi. Kui märkad lapse puhul midagi, mis paneb muretsema, räägi kohe klassijuhatajaga – võib-olla rahustab ta su maha või mõtlete koos välja, kuidas last paremini selles olukorras toetada. Teadmatusest ei ole kindlasti abi.

Aita lapsel ka kehvast olukorrast midagi head või õpetlikku leida.Peaaegu igas ebaõnnestumises või isegi õnnetuses on midagi, mida saab teise nurga alt vaadata. Mida ma sellest olukorrast õppetunnina võitsin? Selle „miski“ leidmine ning välja ütlemine aitab lapsel hoida tasakaalus oma emotsioonid ja paneb aluse tugevamale vaimsele tervisele.

Abista last õppimisele kuluva aja planeerimisel. Algklasside esimeses pooles võib näida kummaline, et lapsel on vajalik oma aja planeerimist juhtida, aga kindel ajakava mitte ainult ei anna õpitud koolitükke, vaid loob lapsele ka turvatunde ning kujundab maast madalast oskuse ja harjumuse olla oma aja peremees.

Vanemates klassides võib koduseid töid mingil hetkel päris palju olla. Suur hulk kodutöid võib tõsta stressitaset ning vastumeelsus teeb ülesannete lahendamise veelgi raskemaks, mille tulemusel tekib nõiaring. Jagage kodutööd osadeks. Jaotuse ise tegemise asemel toeta parem last, et ta planeerimise iseseisvalt ette võtaks. See suurendab tema enesekindlust ja ajaplaneerimisvõimet, mis on hiljem täiskasvanuna ellu astudes üks olulisemaid oskusi.

Tehnoloogial on kaasajal oluline ja möödapääsmatu osa meie kõigi elus, kuid ükski asi pole hea, kui teda on liiga palju. Esmalt leppige lapsega kokku, kus on tasakaal nutiseadmete, sotsiaalmeedia, arvutimängude ja vabas õhus viibimise, sportimise ja otsesuhtluse vahel. Peaasi et kokkulepe ei jääks pelgalt jutu tasemele ning vett peaks. Lapsevanemana jälgige ka oma päevast ekraaniaega, sest täiskasvanute harjumused ning käitumismallid saadavad lastele signaali selle kohta, mis on normaalne. Nii teevad nn nutivanemad karuteene nii endale kui ka lapsele.

Paremusjärjestused koolis või kodus ning filtritega ehitud sisu sotsiaalmeedias viivad lapse enesehinnangu alla, mis omakorda vähendab tegutsemislusti, saavutustaset ja loomingulisust. Pole vaja end pidevalt võrrelda eakaaslastega, ajakirjakaante ja muu taolisega. Meenutage, et armastate last just sellisena, nagu ta on, unikaalsena.

Paha last ei ole olemas. Tõesõna! Iga käitumine on millegi tulemus, vahel ei oska laps leida oma murele lihtsalt muud väljundit kui tähelepanu saamine halva käitumisega. Igal juhul ei aita siin ei sildistamine ega ka pelgalt karistamine. Selle asemel selgita lapsele, miks selline käitumine on sobimatu – ta ei pruugi seda teada. Räägi lapsega põhjalikult ja proovi välja selgitada, mis teda vaevab, sest halva käitumise taga võib end peita lapse suur ja raske mure. Kui esimene ega teine moodus ei aita, siis tuleb nõu pidada spetsialistiga – näiteks koolipsühholoogi, sotsiaalpedagoogi või Rajaleidja spetsialistiga. Ära lükka seda sammu kaugesse tulevikku – mida varem sellega tegelda, seda tõenäolisem ja lihtsam on lahenduse leidmine.

Kui ühtemoodi ei saa, siis saab teistmoodi. Vahel ütlevad vanemad, et lapsed ei kuula neid või lihtsalt ei räägi vanemale midagi peale „ei“, „jah“ vastuste. Kuna suhtlus on kahesuunaline tegevus, siis aitab sellises olukorras hoopis enda käitumise muutmine – näiteks võib aidata, kui vanem muudab oma kõnet või reaktsioone temale mitteomases suunas. Laps võib muutusele reageerida ja sellest võib piisata kontakti uuesti loomisel.

Need kaks moodust tulevad mängu ka siis, kui laps peaks muutuma agressiivseks. Selle asemel, et ärrituda, on vanema roll siin jääda rahulikuks ja kindlaks. Agressiivne laps ootab tegelikult abi – suhtu tema agressiooni kui appikutsesse ja vasta empaatiaga. Ootamatu ja siiras reaktsioon võib murda jää, lahendada olukorra ning anda lapsele võimaluse oma mure südamelt ära rääkida. Lahenduseta jäänud või korduva agressiooni korral tuleb aga kindlasti pöörduda spetsialistide poole, et professionaalide abil avada lapse käitumise tagamaid.

Selle loo kangelane, tolle poisi ema, sai lõpuks oma mure hingelt ära rääkida ning üheskoos arutades meenus talle, et ta teab tegelikult nii mõndagi, mida saab ise lapse toetamiseks teha. Veelgi enam, ta sai ka julguse minna kooli sotsiaalpedagoogi juurde.

Tihti ongi lapsevanematel vaja seda üht julgustavat tõuget, et saada tagasi enesekindlus ja suurenenud teadlikkus lapse toetamiseks. Nii nagu on fiktiivsetel superkangelastel oma asendamatud abilised, on ka tugispetsialistid koolides ja Rajaleidjas olemas selleks, et ükski tee ei jääks tupikteeks ning iga vanem saaks oma lapse kõrval õnnestuda.

 

Company contact info

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Внимание! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.