Mobile menu

Blogi

Rain Sannik: Õigekeelsuse hindamisest eesti keele riigieksamil

Postituse autor: Innove

Rain Sannik

Rain Sannik on SA Innove testide keskuse juhataja

Eelmise aasta lõpus pälvis avalikkuse tähelepanu uudis, et eesti keele riigieksami funktsionaalse lugemisoskuse hindamises plaanitakse muutusi. Teema sai väga laiapinnalist meediakajastust ja kahjuks jäi kõlama väide, et õigekirjaoskuse hindamine ei ole eesti keele riigieksami koostajatele ja korraldajatele enam oluline.

Ettepaneku teinud keeleteadlased, eksperdid, Innove ning Haridus- ja Teadusministeerium peavad korrektset keelekasutust endiselt väga tähtsaks. Muudatusettepaneku näol oli tegu eksami hindamisloogika tehnilise küsimusega, mis sai paraku meedias algsest ideest hoopis erineva tähenduse ja võimenduse.

Selle aasta esimene Õpetaja Leht käsitles teemat laiapõhjalisemalt, tuues välja erinevad seisukohad, muuhulgas ka eksami hindamisloogika küsimuse ja valiidsuse teema.

Erinevate osapoolte kokkuleppe tulemusena lähtutakse 2018. aasta riigieksami lugemisosa hindamisel seni kehtinud põhimõttest, et lugemisosa vastustes hinnatakse eraldi ka õigekeelsust. Meediakajastuste taustal on aga hea avada muudatusettepaneku sisulisi tagamaid, selgitamaks huvilistele, mis kaalutulustest lähtus ettepanek mitte hinnata lugemisosas õigekirja. Küsimust on arutatud laiapõhjalisemalt ringis, kuhu on kuulunud nii keeleteadlasi, eksperte, testispetsialiste kui ka emakeeleõpetajaid, kes eksamit ettevalmistavasse töörühma ei kuulu.

Võib kohe öelda, et kõnealust muudatusettepanekut ei saa käsitada hindamise leevendamisena, küll aga hindamise konkretiseerimisena. Asjatundjate ringis on funktsionaalset lugemisoskust kontrollivas osas õigekirja hindamine ühe probleemina välja toodud juba mõned aastad tagasi. 2016. aastal analüüsiti eesti keele riigieksamit ning eksperdid leidsid, et lugemisosa ei mõõda üksnes lugemisoskust, vaid ka kirjutamisoskust. Sellele tuginevalt tegid keeleeksperdid ettepaneku funktsionaalset lugemisoskust mõõtvate ülesannete vastuste hindamisel õigekirja eraldi mitte hinnata, sest kirjutamisoskuse osas hinnatakse õigekeelsust ning sellel on eksamitöös üsna suur kaal. Funktsionaalse lugemisoskuse puhul tuleks mõõta eelkõige teksti mõistmist ehk seda, mida see eksamiosa peab mõõtma.

Teksti mõistmine on keeruline protsess, mis sõltub lugeja erinevatest kognitiivsetest oskustest. Seda, et õigekiri ei ole tekstimõistmisoskuse komponent, on kinnitanud lugemisoskust uurinud keeleteadlased. Seega, kui soovitakse mõõta lugemisoskust, ei tohiks mõõta mingit muud oskust, sest nii saadud tulemus seab kahtluse alla järeldused, mida tulemuste põhjal tehakse. Funktsionaalse lugemisoskuse ülesannete eesmärk on välja selgitada, kui hästi õpilane teksti mõistab. Näiteks PISA testis ei mõõdeta funktsionaalse lugemisoskuse osas õpilaste õigekirja, vaid seda, kas õpilane leiab tekstist infot ning kui hästi ta teksti mõistab. Ka eesti keele põhikooli lõpueksamil ei arvestata lugemisoskuse hindamisel vastuste õigekirja, tähtis on vastuse sisuline õigsus.

Eesti keele riigieksami lugemisülesannete vastused on üsna lühikesed (50–100 sõna). Need ei ole kindlale lugejale adresseeritud kirjutised, nagu näiteks kirjad või arvamuslood, vaid eksaminandi mõtteprotsessi tulemused, mis on kirja pandud selleks, et neid oleks võimalik hinnata. Vastused tuginevad alusteksti(de)le ja eksaminandil tuleb vastuses midagi selgitada, põhjendada või tuua tekstist näiteid. Lugemisosa 40-punktisest tulemusest on 15–20% moodustanud õigekeelsus, ülejäänud punktid on eksaminand saanud vastuste sisu ehk tekstimõistmisoskuse eest. Kui eksaminand saab näiteks tekstimõistmise eest 30 punkti ja õigekeelsuse eest 0 punkti (lugemisosa eest kokku 30 punkti), siis oleks vale teha tulemuse põhjal järeldus, et ta mõistab tekste kehvemini kui õpilane, kes sai tekstimõistmise eest 30 punkti ja õigekeele eest 6 punkti (lugemisosa eest kokku 36 punkti). Võib ka juhtuda, et funktsionaalse lugemisoskuse osas madalama tulemuse saanud õpilane mõistab teksti tegelikult paremini kui kõrgema tulemuse saanud õpilane. Kuna funktsionaalse lugemisoskuse osa mõõdab ka muud oskust kui tekstimõistmine, siis kahjustab see eksami valiidsust (test/eksam peab mõõtma just seda omadust, mida mõõta tahame).

Eesti keele riigieksami lugemisosa vastustes on hinnatud sisu ja õigekeelt eraldi. Õigekeelsuse hindamine praegusel kujul ei mõõda eksaminandi tegelikku õigekeeleoskust. Eksaminand saab 2 punkti vaid juhul, kui ta vastuses ühtegi viga ei tee. Null punkti saab nii kolme kerge kaaluga veaga kui ka näiteks 10 raskema veaga. Kui eksaminand toob tekstist näiteid ja esitab need tsitaatidena, siis on küsitav ka vastuse õigekeele hindamise otstarbekus.

Oleks vale arvata, et muudatuse järel hindajad keelevigu üldse ei arvestaks. Et vastust hinnata, peab see olema sidus normikirjakeelne tekst. Ekspertide aastatepikkuse kogemuse ja lugemisülesannete vastuste analüüsi põhjal on koostatud hindamisskaalad, mis võimaldavad vastuse sisulist õigsust ning keelelist korrektsust hinnata koos, mitte kahe eraldi aspektina. Lisaks õigekeelsusvigadele võetakse arvesse kõiki vastuse arusaadavust mõjutavaid vigu, näiteks sõnastus- ja lausestusvigu. Kui keelevigade tõttu on vastuse tekst ebaselge, saab ülesande eest ka vähem punkte. See tähendab, et õige- ja heakeelsus on ka lugemisosas väga oluline. Samas säästaks sellisel viisil hindamine eksaminande, kes mõistavad teksti väga hästi, kuid on teinud näiteks paar kergemat viga.

Riigieksamite eesmärk on anda riigile, eksaminandile ja ka õpetajatele adekvaatset tagasisidet õpilaste oskuste kohta. Muudatus võimaldaks lugemisosa tulemuse põhjal teha usaldusväärsemaid järeldusi tekstimõistmisoskuse kohta. Eksaminand peab igal juhul lugemisülesande vastuse kirja panema kirjakeeles, see peab olema arusaadav ning alustekste tuleb korrektselt refereerida või tsiteerida. Eksami kirjutamisosas on hinnatud ja hinnatakse ka edaspidi õigekeelsust eraldi aspektina. Eesti keele riigieksami kogutulemusest moodustab 20% õigekeelsuse tulemus. Keele korrektsus on seega jätkuvalt eesti keele riigieksami mõlemas osas väga oluline.

Kokkuvõttes saab öelda, et kaasaegses ühiskonnas peavad ka eksamid olema ajakohased ehk mõõtma kaasaegseid oskusi, mis vajalikud edasistes õpingutes ja tööelus. Tänapäevase eksami juurde kuulub ka asjakohane hindamissüsteem, mis annab gümnaasiumilõpetajale väga täpset tagasisidet eksamiga mõõdetavate osaoskuste kohta. Eksperdid ei ole muudatusettepaneku puhul võtnud eesmärgiks vähendada õigekeelsuse osatähtsust eesti keele riigieksamil. Eksamiarenduse üks eesmärke on muuta eksameid kvaliteetsemaks. Analüüside ja uuringute põhjal tehakse järeldusi ning vajadusel muudetakse eksamit, et see oleks valiidsem ning usaldusväärsem. Et eksami kõigi osaoskuste hindamine oleks täpne, aja- ja asjakohane, jätkatakse teemaga ning kaasatakse rohkem nii eksperte kui ka õpetajaid ja hindajaid, et otsusteni jõudmisel oleks paremini tagatud nende adekvaatne kajastus, sest eesti keele õigekiri on väga oluline, aga tähtis peab olema ka see, et eksami erinevad osad mõõdaks seda, mida nad on määratud mõõtma.

 

Company contact info

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Внимание! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.