Mobile menu

Blogi

Rajaleidja: Millal on laps valmis minema lasteaeda? Kuidas last toetada?

Postituse autor: Rajaleidja

Paljud vanemad muretsevad: laps on vaid aastane või kahene, aga vanemahüvitise aeg on lõppenud ja laps peaks minema lasteaeda. Kas nii noorena lasteaeda minek traumeerib laps? Millal on laps valmis minema lasteaeda? Kuidas saavad vanemad lapse lasteaiavalmidust toetada? Rajaleidja Tallinna keskuse psühholoogia juhtivspetsialist Olga Korkkinen annab nõu.

Pole võimalik öelda konkreetset vanust, mil laps on kindlasti valmis lasteaeda minema. Küll viitavad mõned oskused, et ta on selleks küps. Näiteks oskab ta sõnades oma soove ja muresid väljendada ning õpetajalt abi küsida. Ta suudab ise süüa, juua ja tualetis käia. Samuti tuleb kasuks, kui laps on teistest lastest huvitatud. Kui need tingimused on täidetud, tunneb ta end enesekindlamalt ja saab ka lasteaiast positiivsema kogemuse.

Kui on võimalik valida, kas panna laps lasteaeda või olla temaga veel kodus, võiks eelnevat arvestada. Tihti ei saa aga majanduslikel põhjustel kauem kodus olla. Siis võib lapse­vanem ise mõndagi ära teha, et lasteaia algus oleks sujuvam.

On kaheaastaseid, kes lähevad lasteaeda hea meelega. Enamik lapsi vajab harjumiseks paari nädalat ja seejärel kohaneb. Mõnel on raskusi kõne või potitreeninguga, aga lasteaias tulevad need oskused enamasti kiiresti ja õpetajad oskavad sind lapse arengu toetamise koha pealt nõustada. Seega ära end enneaegu negatiivselt häälesta!

Lapse aeda minek on suur elumuutus. Ennekõike pead sina vanemana olema selleks valmis, sest laps on vanemate meeleolu suhtes väga tundlik. Kui sina oled ärev, muretsed lapse kuuldes ja oled põnni laste­aeda viies silmanähtavalt närviline, mis signaali laps saab? Esiteks on sinu ärevus lapsele märk, et tema võis midagi valesti teha. Teiseks annab su mure talle “teada”, et ka tema peab muretsema – tõenäoliselt pole ju lasteaed turvaline paik, kui ema ja isa mind sinna jättes nii murelikud on…

Sa võid ju lapsele öelda, et lasteaias on tore ja ta saab seal hästi hakkama, aga kui sa ise sellesse ei usu, tunnetab põnn su ärevust ja muutub ka ärevaks. Seega algab lapse lasteaiavalmidus sinu valmidusest. Tee ise oma peas rahu mõttega, et laps läheb lasteaeda ja see on okei.

Julgusta ja anna infot

Kui oled valmis lapse aeda saatma, hakka teda varakult ette valmistama. Räägi rahulikult ja julgustavalt, mis teda ees ootab: kus lasteaed asub, mis selle nimi on, miks seal käiakse, kes seal on, mida seal tehakse, mida emme-issi samal ajal teevad jne. Jalutage korduvalt läbi lasteaiatee, käige maja ja õpetajaga tutvumas. Igaüks tunneb end turvaliselt, kui on hästi informeeritud.

Teine asi – lapsel aitab lasteaias toime tulla enesekindlus, mida omakorda toetavad kõne- ja eneseteenindamise oskused. Seega lase lapsel suvel hoolsalt harjutada riidesse panekut, potil käimist, ise söömist ja joomist.

Kolmandaks, lasteaia-aasta ei tohiks kindlasti alata samal päeval, kui sina alustad tööd. Esimesel päeval võib põnn lasteaeda jääda vaid tunniks, siis kaheks, peatselt pooleks päevaks. Kui sul ei tao kuklas vajadus kohe tööle minna, on kogu pere ärevus väiksem ja harjumine kulgeb paremini.

Mõned lapsed jäävad lasteaeda probleemideta. Enamikul kulub siiski paar nädalat, et harjuda, mõnel ka kauem. Harjumisperioodil ja edaspidi on väga oluline, et teeksid õpetajaga koostööd. Sina tunned oma last kõige paremini, aga õpetaja teab hästi, kuidas lapsi aiaga harjutada ja kuidas rühm tervikuna toimib. Ta oskab öelda, kui pikk võiks harjutamise aeg konkreetse lapse ja rühma puhul olla – kui pikalt laps alguses jääda võiks, millal ta on valmis proovima lõunaunne jäämist jms.

Nutt aitab last

Harjumisperioodil võib laps nutta. Mõni nutab hommikuti, kuid rahuneb, kui ema ära läheb. Mõni nutab algul päris palju kogu päeva jooksul. Mõni on lasteaias rahulik, aga elab oma tundeid välja koju jõudes. Nutt on lapse eakohane ja normaalne viis oma emotsioone välja näidata. Seda pole vaja karta või iga hinna eest ära hoida. On loomulik, et suured muudatused tekitavad lapses eri tundeid, nutt aitab neid rahumeelsel viisil maandada.

Kindlasti ole last aiaga harjutades järjekindel ja süsteemne. Kui laps nutab ühel päeval ägedalt ja sa järgmisel päeval last sellepärast ei vii, on üle­järgmisel veel raskem uuesti alustada. Võta harjutamine ette, kui olete selleks valmis. Leppige õpetajaga kokku konkreetses harjutamise graafikus ja tehke see teoks.

Eri lasteaedades ja rühmades on erinevad kokkulepped selles, kas vanem võib algul lapsega kaasas käia. Ühest küljest võib see olla pehme algus. Teisalt võib mõjuda rühmale tervikuna halvasti, kui mõnel lapsel on emme kaasas ja teistel pole. Vahel kasutatakse keskteed – vanemad ei tule rühmatuppa sisse, kuid ootavad esimestel päevadel riietusruumis. Otsuse, kuidas on lapsele ja rühmale parem, teeb õpetaja.

Lapsele võid hommikul aeda kaasa anda mõne koduse turvaeseme, näiteks kaisulooma. Samuti räägi talle eesootavast, isegi kui ta veel ise ei kõnele: “Nüüd paneme riidesse, siis jalutame koos lasteaeda, seal paneme toariided selga. Edasi lähed sina rühmatuppa mängima ja mina tööle. Pärast seda, kui oled lõunasöögi ära söönud, tulen sulle järele.” See tekitab lapses turvatunde.

Olenemata sellest, kas laps läheb lasteaeda kahesena või kolmesena, puutub enamik vanemaid harjutamise ajal kokku raskuste ja tagasilöökidega. See on täiesti normaalne. Sinu teadlikkus, hea ettevalmistus ja koostöö õpetajatega – need on märksõnad, mis teevad alguse sujuvamaks.

Nõuanne ilmus ajakirjas Pere ja Kodu augustis 2020.

Company contact info

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Внимание! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.