Mobile menu

Blogi

Birgit Lao: Riigieksamite tulemustest pingeridade valguses

Postituse autor: Birgit Lao

Riigieksamite tulemusi avaldab Innove alfabeetilises järjestuses. Seda eelkõige vältimaks pingeridade koostamist, millel puudub pedagoogiline seos. Eksamite andmed, ka eksamite sisu ja hindamisjuhendid on Eesti riigis avalik informatsioon, seega avalikustada tuleb.

Birgit Lao

SA Innove juhatuse liige Birgit Lao


Mida näitavad riigieksamitulemused?

Riigieksamite tulemusi saab kasutada pikaajalises vaates soorituse hindamisel ja osaoskustest ülevaate saamiseks või ühe õpperühma (nt ühe kooli õpilased) liikmete võrdluseks teiste õpperühmadega ning soo, koolitüübi või keele põhiseks analüüsiks.

Riigieksamid on osa välishindamise süsteemist, kuid need on seotud kooli lõpetamisega ehk tagasisidega õpilasele tema sooritusest. Koole eksamipunktide keskmiste põhjal hinnata ei saa, selleks on teised vahendid nagu rahuloluküsitlused, õpetamise lisandväärtus ning terve rida mõõdikuid, mis seotud õppes edasijõudva õpilasega.

Koolipõhise riigieksamite tulemuse analüüsimisel tuleb arvestada, et eksaminandideks ei ole vaid gümnaasiumi riikliku õppekava järgi õppivad õpilased. Eksamile võivad tulla ka varem lõpetanud ja kutseõppeasutuste õpilased, kelle jaoks see pole kohustus, aga seda tehakse üha rohkem. Ka eksamivaliku matemaatikas teeb iga eksaminand ise, st kui ta õppis koolis kitsast matemaatikakursust võib ta minna sooritama ka laia matemaatikakursuse eksamit ja vastupidi. Aastatega näeme, et valikuid tehakse kohasemalt oma tegelikele oskustele. Kooli vaatest tuleb arvestada ka eksaminandide arvu aastati, on koole kus on ühel aastal kümneid lõpetajaid ning teisel aastal ainult mõni. Samas on ka gümnasiste, kes saavad eksamil null punkti (sel aastal 28), see tähendab, et lisaks eksami mitte sooritamisele jäi lõpetamata ka gümnaasium. Motivatsioon õppida ja sooritada eksam on väga erinev ning kajastub selgelt, ka kasvõi ühe õpilase nullpunkti soorituse puhul, kooli riigieksamite tulemuste statistikas, sest tegemist on selle kooli õpilasega.

Mida näitab gümnaasiumipanus?

Lisaks riigieksami keskmistele tulemustele saab gümnaasium tagasisidet ka nn gümnaasiumi panuse näol. Gümnaasiumi panust ei saa otse mõõta, vaid see arvutatakse iga aine kohta eraldi mudeldamise teel. Lühidalt öeldes nimetame gümnaasiumi panuseks seda tundmatut mõjutegurit, mis põhjustab õpilaste eksamitulemuste variatsiooni, olles juba arvesse võtnud õpilase varasema õppeedukuse samas aines, tema lennukaaslaste õppeedukuse samas aines (mis väljendab kooli õpilaskonna taset) ning muid isiku ja kooli tasandi mõjutegureid. Loomulikult sisaldub selles sõelale jäänud tundmatus mõjuteguris veel muudki lisaks gümnaasiumi tegelikule panusele (näiteks õpilase motivatsioon), kuid neid tegureid ei saa arvestada, sest meil puuduvad nende kohta süstemaatiliselt kogutud andmed. Erinevalt pingeridadest, mis on koostatud lihtsalt riigieksami keskmiste tulemuste põhjal, näitab gümnaasiumide panuse võrdlemine, et ka keskmise (või lausa alla keskmise) eksamitulemusega koolide seas on mitmeid selliseid gümnaasiume, mille õpilased saavad aastast-aastasse kõrgemaid tulemusi kui teised sarnase profiiliga Eesti õpilased.

Kuidas tõlgendada riigieksamil saadud punktisummasid?

Riigieksami hindamisskaala pole võrreldav hinnetega ühest viieni. Tihti tõlgendatakse tasemehariduse lõpus läbiviidatavate testide (nt matemaatika riigieksami) tulemusi sarnaselt koolis kasutatud tunnikontrollide ja kontrolltööde tulemustega. See on loomulik, sest selline kogemus on meil kõigil olemas. Õppetöö käigus hinnatakse tavaliselt ühe kindla teema raames õpitud teadmisi ja oskusi ning neid saab mõõta tervikuna ja tõesti vaadata kui palju ettevõetud asjadest õpilane suudab ette näidata. Eksamitööd päris niimoodi õpilaste taset ei hinda.

Kõige üldisemalt on eksami eesmärk saada tagasisidet selle kohta, kas riiklikus õppekavas toodud gümnaasiumiastme eesmärgid on saavutatud. Eksami skaala on 100 punkti, jah võime vaielda, kas 100 punktiga hinnata kogu kooliastme õpitulemusi on piisav, aga siin seab eksami mahule piirid eksami sooritamise aeg, mis jääb vahemikku 4-6 tundi. Pikemat eksamit ei ole mõistlik teha, kuna siis ei hinnata enam õpilase teadmisi, vaid tema vastupidavust eksamit sooritada. Eksami koostamisel ei lähtuta  koolis igapäevaselt  õppetöös kasutatavast hindeskaalast 1-5, kus rahuldava saab õpilane, kes vastab ära 50% ettenähtust. Eksam koostakse nii, et seal oleks ülesandeid, mille lahendamine nõuab pingutust  tugevatel õpilastele, kui ka selliseid ülesandeid, mis oleks jõukohased nõrgematele.

Kui küsida, kas tegemist on matemaatika õpetamisel ja õppimisel rahvusliku hädaolukorraga, kui õpilaste keskmine tulemus matemaatika riigieksamil on 51,1 punkti, siis keskmine on olnud 50,8 ja 56,3 vahemikus  aastaid.  Matemaatikaeksami tulemused näitavad, et eksam on keskmise õpilase potentsiaali suhtes nõudlik, sest vaid keskmise sooritaja tasemele eksamit koostades tippe välja ei tuleks. Üle 90 punkti sooritajate arv on samuti aastati olnud stabiilne – 10-15%. Suurte muutusteta  on olnud ka alla 10 punkti saajate osakaal, neid on igal aastal 6-7%. Vaadates eri aastate tulemuste kõikumist, siis aastati on mõningaid erinevusi, kuid juba viie aasta keskmiste lõikes enam mitte. Eksamit väga edukalt, keskmiselt ja väga madalalt sooritavate gümnasistide osakaal on olnud stabiilne, ilma suuremate muutusteta. Seega, kui nimetada aastati sama keskmise sooritusega eksamitulemust hädaolukorraks, siis ei saabunud see 2019 kevade lõpetajatega, sest õppimine ja õpetamine on eksami statistika vaates olnud aastaid muutusteta. Samas väga tugev keskmine tase on olnud pikalt Eesti haridussüsteemi iseloomustaja, mida kinnitavad ka PISA 2012 ja 2015 tulemused – meil on vähe madala sooritusega lõpetajaid ja ka vähe tippsooritajaid, enamus on tugevad keskmised. Ühtne teadmiste tase on olnud PISA edu aluseks.

 

 

Company contact info

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Внимание! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.