Mobile menu

Blogi

Urve Sellenberg: Lapse tugivõrgustikus pole kohta omavahelisele konkureerimisele

Postituse autor: Urve Sellenberg

Koostöövõrgustikud ei teki iseenesest. Nende nimel tuleb teha palju tööd, teadlikke valikuid ja otsuseid. Tuleb osata ka aktsepteerida, loobuda, teisi tunnustada ning usaldada, et igaüks meist annab oma parima, et koostöö tulemuseks oleks positiivne mõju lapsele.

Urve Sellenberg

Urve Sellenberg
Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse juht

Võimatu on ette kujutada asutust või organisatsiooni, kus ei räägita koostööst. Enamike asutuste põhiväärtustest võib leida märksõnad „koostööle avatud“ ja pea kõikidesse arengukavadesse kirjutatakse koostöövõrgustike loomisest lühemaid või pikemaid teemakäsitlusi. Meil kõigil on oma arusaamad koostööst ja võrgustikus töötamisest, ning meil on ka paremaid ja halvemaid koostöökogemusi.

Emotsioonid vs ratsionaalne kaalutlus koostöövõrgustikus

Rajaleidja keskuse juhina olen kolme aasta jooksul näinud ja kogenud, et kui last ümbritsevas võrgustikus loobutakse omavahelisest konkureerimisest, siis saavutatakse koostöö tulemusel lapse toetamises ka meeliülendavat edu. Paraku aga puutume pea iga päev kokku sellega, et koostöö ei suju. Ootusega, et keegi teine teeks lapse „korda“, või terava kriitikaga, et süsteemi üles ehitades pole toimitud õigesti. Kahjuks on nii, et üsna sageli me märkame ja arvustame rahulolematust tekitavaid olukordi kordades kergemini, kui olukordi millega rahul ollakse.

Lapse esmane tugivõrgustik on tema perekond ja lähikondsed. Seejärel on määrava tähtsusega kõik õpetajad, kes lapsega kokku puutuvad, ning tugispetsialistid, kes kaasatakse kas pere või õpetajate poolt. Oma erialases töös olen aga aastate jooksul olnud tunnistajaks sagedastele olukordadele, kus haridustöötajad tajuvad, justkui vanemad ei tunneks piisavalt huvi ega viiks ellu kohandusi koduses keskkonnas. Lapsevanemad jällegi leiavad, et õpetajad ei mõista neid ning tunnevad end ootamatus, harjumatus ja keerukas olukorras rünnatuna. Mõlemad reaktsioonid on puhtalt emotsioonipõhised.

Koostöösuhted võrgustikus muutuvad kohe keeruliseks, kui üks osapool hakkab teist süüdistama oskamatuses või tegemata jätmises ning astub lahenduste asemel samme hoopis omavahelise hõõrumise ja ebaterve konkurentsi poole. Täiskasvanud, kes töötavad laste heaolu nimel, peavad koostöös kõrvale jätma oma isikliku sümpaatia ja antipaatia, personaalsed hinnangud ja oletused, ning lähtuma eeskätt lapse vajadustest.

Koostöövõrgustik pakub palju, kui ollakse valmis panustama

Ka kogu kaasava hariduse idee on kantud võrgustikus osalejate koostööst ja ühisest panustamisest. Eesmärk on tagada võimetekohase hariduse kättesaadavus kõikidele lastele, õppija parimate huvide toetamine ja selleks vajalike arengutingimuste loomine. Koostöövõrgustiku kaudu probleemide lahendamine eeldab liikmetelt professionaalsust, pühendumust ühise plaani elluviimisel ja mõistmist, et koos ollakse mõjusamad. Igasugune võrgustiku koostöösuhe on ainulaadne oma erineva väärtusloome poolest – kõigil on küll oma roll, kuid nende nimetaja on ühine. Samas on olulised ka usalduslikud suhted, mis põhinevad võrgustikus kehtestatud kokkulepetel ja reeglitel.

Teaduskirjanduses on erinevad autorid uurinud, kuidas koostöövõrgustikud toimivad. Kuidas on võimalik ühiselt luua mõju, mis aitaks probleemi lahendusele orienteeritud tegevusteni viia. On täheldatud, et organisatsioonidevahelised suhted võrgustikes on keerulised sotsiaalsed süsteemid. Kokku tulevad erinevad organisatsiooni- ja rahvuskultuurid ühes neis eksisteerivate huvide, uskumiste, kultuuri ja ajaloo taustaga. Selline ülimalt mitmetahuline ja erinäoline seltskond võibki olla soodsaks pinnaseks erimeelsuste tekkeks.

Samas aga võimaldab võrgustikuna töötamine paindlikkust ja teadmiste paljusust. Ükski haridusasutus ei saa tänasel päeval eksisteerida ilma, et oleks teadvustanud eri tasanditel võrgustumist ja koostööoskust võrgustikus. Koostöine suhtluskultuur tagab valmisoleku elu ja töömaailma väljakutseteks. Kui tuua näiteks juba eespool mainitud hariduslikud erivajadused, võivad koostöövõrgustiku väljakutsed tunduda esialgu vaid haridusvaldkonnale spetsiifilise probleemina, kuid tegelikult seistakse sama probleemi ees ka näiteks tervishoius, sotsiaalvaldkonnas, korrakaitses ja õigussüsteemis. Vaid kõigi nende valdkondade ülene koostöö tagab laste ja noorte igakülgse toetamise.

Täiskasvanute suhtlus kandub üle kõige keskmes olevale lapsele

Laura Lilles-Heinsaar kirjutab Tartu ülikooli eetikaveebis koostööst ja headest suhetest koolis. Kool on oma olemuselt suhtevõrgustik, mis kannab endas keerulisi suhete ning vastastikuste mõjude mustreid. Sisuliselt sama mehhanism toimib ka erinevate organisatsioonide koostöövõrgustikus.

Me ei tohi ära unustada, et kõige olulisem on ikka ja alati laps võrgustiku keskmes. Kui laps tajub, et teda ümbritsevate täiskasvanute omavaheline suhtlus on usalduslik ja koostöö sujuv, siis pakub õppimine ning suhete loomine ja hoidmine talle rõõmu. Kui aga laps käitub või õpib halvasti, siis ilmselgelt ta ka tunneb end halvasti. Sellises olukorras vajab ta enda ümber täiskasvanuid, kes suudavad ja oskavad tagada tema tegelikele vajadustele vastavaid õpitingimusi, arvestades sealjuures ka lapse enda arvamusega. Tahaksin siinkohal rõhutada, et lastega töötamiseks ei sobigi paraku iga inimtüüp. Ka oktoobrikuu algul eetris olnud arutelusaates „Suud puhtaks“ tõdeti, et süda peab olema õiges kohas – vastasel juhul on valitud elukutse, mis paratamatult inimesele ei sobi.

Koostöö ei teki iseenesest või eikuskilt

Tulemuslik ja tõhus koostöö algab empaatiast ja soovist üksteist mõista. Kui puudub tunnetatud vajadus võrgustikuna koos töötada, siis jääb kaotajaks laps, sageli ka kogu pere. Võrgustikus koos töötamine on protsess, kus usaldus, tiimitöö ja tulemuslikkus ei ole lihtsalt sõnad. Koostöö ei teki iseenesest või eikuskilt. Selle nimel tuleb kõigil osapooltel teha teadlikke valikuid, pingutusi ja kompromisse ning üsna sageli murda juba juurdunud mõttemustreid.

Koondades tugivõrgustikku kokku iga osapoole – lapsevanema, tugispetsialisti, õpetaja, sotsiaaltöötaja jpt – professionaalse teadmuse ja oskused, saame täiskasvanutena pakkuda lapse arengu toetamiseks kõige paremaid lahendusi. Kokku saamise ja koos töötamise tahe on aga kõige alus, ning see on meie endi teha.

Company contact info

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Внимание! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.