Mobile menu

Blogi

Urve Sellenberg: Mida saame täna külvata, et lõigata aastal 2035 õmblusteta hariduse vilju?

Postituse autor: Urve Sellenberg

Kas oskad ette kujutada, millises Eestis me elame aastal 2035? Tegelikult me seda ju ei tea, kuid kõnekäänd ütleb: külvad harjumuse, lõikad iseloomu; külvad iseloomu, lõikad saatuse. See, milline on Eesti haridus aastal 2035, sõltub just praegu külvatud mõtetest, otsustest ja tegudest.

Urve Sellenberg

Urve Sellenberg, Innove Rajaleidja Harjumaa piirkonna juht

Esmaspäeval toimus Kultuurikatlas Eesti haridus- ja teadusstrateegia 2021–2035 visioonikonverents „Tark ja tegus Eesti 2035“, kus kolme laiapõhjalise töörühma kaheksa kuud kestnud töö vilju esitasid rühmajuhid Margit Sutrop, Marju Lauristin ja Raul Eamets. Visionääride tööle andis tagasisidet Haridus- ja Teadusministeerium.

Kõikide töörühmade juhtide sõnavõtus oli läbivaks jooneks koostöö ja koostöösuhted. Tähelepanuväärne on see, et praegune elukestva õppe strateegia 2020 ei ole paljudes valdkondades seatud eesmärke täitnud ja seda eelkõige omavaheliste koostöösuhete puudumise tõttu. Vaatamata sellele, et me kõik mõistame koostöö vajalikkust, ei ole me osanud seda praktikas piisavalt hästi rakendada.

Professor Marju Lauristin rõhutas oma hingepuudutavas esitluses, et saame inimesed tehismaailmast omavaheliste suhete juurde tagasi tuua just hariduse kaudu. Hariduse fookus liigub valikuvabaduse ja enesejuhtimisega seotud pädevuste kujundamisele ning inimese autonoomiale digitehnoloogiate ning tehisintellekti maailmas. Lisaks saab hariduse rolliks ka arendada oskust luua rõõmu – iseendale ja teistele. Sidusus ühiskonnaga ja heaolu on tugevalt seotud inimese toimetulekuga elus. Seega – et Eesti oleks aastal 2035 tark ja tegus, peab haridussüsteem suutma luua sidusat ühiskonda ning külvata rõõmu.

Et tulevikuks valmis olla, peame õppima vastavalt mõtlema, tundma ja iseenda tegusid mõtestama. Juba täna, siin ja praegu tuleb meil mõelda, millised on haridusvaldkonnas töötavate ametnike, spetsialistide, haridusjuhtide ja õpetajate mõtete ning tegude tagajärg tulevastele põlvedele ja keskkonnale. See on suur vastutus.  Edukad oleme oma tänases tegevuses siis, kui selle tulemusena suureneb nii õpetajate kui ka õppijate heaolu, koolirõõm ja motivatsioon.

Noorte ootus on olla juba homme ja ülehomme ühiskondlikesse protsessidesse, hariduse kujundamisse rohkem kaasatud. Noored ootavad kaasaegset õppekorraldust. Et tänased õpetajad ei oleks kinni iganenud, vananenud õpetamisviisides. Just noorte endi ootus on see, et haridussüsteem sünniks erinevate osapoolte koostöös, koosloomes. Et haridus oleks õmblusteta ehk paindlik ja iga inimese arengut võimestav. Sellest räägiti konverentsil palju ja see puudutas kõiki. Üha rohkem nähakse ka vajadust ja võimalusi formaal- ja mitteformaalhariduse omavahel lõimimiseks. Disainmõtteviisi väärtustamisest ja omaksvõtmisest haridusvaldkonnas. Igal õppijal peab olema võimalus kombineerida valikuid vastavalt oma vajadustele ja võimekusele nii erinevatest haridusliikidest kui ka -astmetest.

Kui homse hariduse, kirjeldatud muutuste võti on õpetaja, siis selle võtme ukseni kandjaks, haridusuuenduste protsessi eestvedajaks peaksid olema haridusasutuste juhid, pidajad ja poliitikud. Tulevikuhariduse peamised alustalad on ju elukestev õpe ja paindlikud õpiteed. Paindlikult edasi õppima peavad ka praegused õpetajad, koolijuhid, koolipidajad ja poliitikakujundajad. Et õpetaja suudaks pakkuda õpilastele õppijakeskset haridust, on oluline õpetajaid võimestada – kujundada keskkond õpetajatele selliseks, et see toetaks erivajadusega õpilaste kaasamist.

Nii nagu maastikuarhitekt ei saa kujundada aeda, mille visioon on koheselt ja ühekorraga silmale nähtav, ei ole ka haridusmuutused üleöö tehtavad ja nähtavad. Muutused nõuavad riskimist, vastutuse jagamist ja võtmist, ühiskonnas ja kogukonnas diskuteerimist, kuid minu hinnangul on kõige olulisem siiski soov ja tahe koostööd teha. Konverents on veel järelvaadatav SIIT.

Kuidas edasi? Nüüd tuleb siis terad sõkaldest eraldada. Panna terad kasvama viljakasse mulda, et need idaneksid, juurduksid, et õitseksid kogu oma ilus ning kannaksid aastal 2035 just neid vilju, millest täna unistame – õmblusteta hariduse vilju.

 

Company contact info

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Внимание! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.