Mobile menu

Eksamid ja testid

Eesti keele B1-taseme eksam

01.03.2007. a jõustunud keeleseaduse muutmise seaduse kohaselt võetakse alates 1. juulist 2008 isikute kohustusliku keeleoskuse määramisel aluseks Euroopa keeleõppe raamdokumendis kirjeldatud kuueastmeline tasemesüsteem. Eesti keele B1-taseme eksam tugineb Euroopa keeleõppe raamdokumendi (Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine. Haridus- ja teadusministeerium, Tartu 2007) keeleoskustaseme B1 kirjeldusele.

Raamdokumendi üldskaalas kirjeldatakse B1-taset järgmiselt:

  • Mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool, vaba aeg vm.
  • Saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse.
  • Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal.
  • Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada-selgitada oma seisukohti ja plaane.

Eesti keele B1-taseme asjatundlikkust on üksikasjalikumalt kirjeldatud käsiraamatus „Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus“ (2008). Raamatus kirjeldatakse B1-taseme asjatundlikkuse näitajaid osaoskuste kaupa:

Kuuldu mõistmine

  • Mõistab igapäevaelus (tööl, koolis, vabal ajal) regulaarselt korduvate teemade peamist mõtet ja olulisemaid üksikasju.
  • Suudab üldjoontes jälgida lühikest otsesõnalist juttu tuttaval teemal, kui kõneldakse kirjakeeles ja hääldus on selge.
  • Mõistab olulisemat ka pikemast kirjakeelsest jutust, kui räägitakse tavapärasest aeglasemalt. Paremaks mõistmiseks vajab ajuti kordamist või üleküsimise võimalust.
  • Saab aru tuttaval teemal raadiouudiste ja ennustatava sisuga (st oodatud või rutiinsete) telefonikõnede põhisisust, kui jutt on suhteliselt aeglane ja selge.
  • Suudab jälgida paljusid filme ja huvipakkuvaid TV-saateid, kui pilt toetab tegevust ja keel on lihtne.
  • Suudab järgida üksikasjalikke juhiseid.
  • Mõistab faktiteavet igapäevaelu või tööga seotud teemadel.

Loetu mõistmine

  • Saab rahuldavalt aru otsesõnalistest faktipõhistest tekstidest, kui teema kuulub tema huvivaldkonda.
  • Suudab lugeda lühemaid tekste erinevatel teemadel (ajaleheartiklid, brošüürid, kasutusjuhendid, lihtne ilukirjandus).
  • On võimeline mõistma ka pikemate tekstide peamist mõtet ja otsima neist konkreetset infot, kui teema on talle oluline või tuttav.
  • Argikogemusest erineva teema puhul võib teksti üksikasjade mõistmine olla puudulik.
  • Pikemate tekstide mõned üksikasjad ja seisukohad võivad jääda ebaselgeks.

Üldine rääkimisoskus

  • Tuleb lihtsat keelt kasutades toime enamikus praktilistes olukordades, nagu info küsimine, selgituse palumine, oma arvamuse avaldamine, ettepanekute tegemine.
  • Oskab esitada võrdlemisi ladusaid, kuid üldsõnalisi kirjeldusi oma huvivaldkonna teemade piires.
  • On võimeline lihtsaid keelevahendeid kasutades kirjeldama, analüüsima ja võrdlema ka ebatavalisi sündmusi ja nähtusi.
  • Oskab oma arvamust, nõustumist ja mittenõustumist viisakalt väljendada.
  • Oskab väljendada emotsioone (üllatust, rõõmu, kurbust, huvi, ükskõiksust) ning sellistele emotsioonidele reageerida.
  • Oskab ilma ettevalmistuseta alustada, jätkata ja lõpetada lihtsat silmast silma vestlust, kui kõneaine on talle tuttav või pakub huvi.
  • Oskab rääkida endale tähtsatest asjadest ka natuke nõudlikumates olukordades, kuigi aeg-ajalt võib jääda arusaamatuks, mida ta täpselt öelda tahab.
  • Pikem vestlus või abstraktsemad teemad põhjustavad raskusi.
  • Väljendab oma mõtteid lihtsate lausete järjendina.
  • Kõnes esineb küll pause ja katkestusi, aga suudab vestlust jätkata.
  • Hääldus on üldiselt arusaadav, aga emakeele aktsent võib olla tuntav ning esineb hääldusvigu (nt häälikupikkuses, palatalisatsioonis, diftongide hääldamisel, sõnarõhkudes).

Üldine kirjutamisoskus

  • Oskab kirjutada tuttaval teemal lihtsamaid üldsõnalisi tekste, ühendades lühemaid lauseid lihtsa järjendina.
  • Oskab kirjutada isiklikke kirju ja teateid ning anda edasi uudiseid.
  • Oskab kirjutada väga lühikesi tüüpvormis ettekandeid, kus esitab tavapärast faktiteavet või põhjendab toiminguid.
  • Oskab kirjeldada tegelikku või kujuteldavat sündmust, oma kogemusi ja elamusi lihtsa tekstina, seejuures tuttavatel teemadel ka üksikasjalikult.
  • Keelekasutus ei takista üldiselt teksti mõistmist, kuid emakeele interferents on ilmne ning tekstis esineb palju eri tüüpi vigu.

B1-taseme kirjeldusel põhineva eesti keele B1-taseme testiga kontrollitakse nelja osaoskust: kirjutamine, kuulamine, lugemine ja rääkimine. Eksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast, kirjalik osa hõlmab kirjutamist, kuulamist ja lugemist, suuline osa rääkimist. Kokku on võimalik testi eest saada 100 punkti. Iga osa annab 25 punkti. Test loetakse sooritatuks, kui testitav saab vähemalt 60% võimalikust punktisummast ning ühegi osa tulemus ei ole 0 punkti.

 
EKSAMIOSA KESTUS PUNKTID
Esimene osa: kirjutamine 30 min 25
Teine osa: kuulamine 30-35 min 25
Kolmas osa: lugemine 50 min 25
Neljas osa: rääkimine 15 min 25

Eesti keele B1-taseme eksami ülesehitust vaata siit: 
b1-tabel


Kirjutamine

Kirjutamistest koosneb kahest ülesandest, mille täitmiseks on aega 30 minutit. Kirjutamistesti eest on võimalik saada 20 toorpunkti (esimene ülesanne annab 8 ja teine ülesanne 12 toorpunkti), mis kaalutakse lõpptulemuses 25 punktiks.

Esimene ülesanne on kas
a) küsimustiku täitmine (testitav peab vastama 10 küsimusele)
või
b) teate (lühisõnumi, kutse, kaardi) kirjutamine (teate nõutav pikkus on umbes 50 sõna).

Teises ülesandes tuleb testitaval kirjutada kas
a) jutt etteantud teemal
või
b) isiklik kiri.
Teksti nõutav pikkus on umbes 100 sõna.


Kuulamine

Kuulamistest koosneb neljast ülesandest ja kestab 30–35 minutit. Kuulamistestis kasutatakse autentse teksti põhjal koostatud, kohandatud, lihtsustatud ja stuudios salvestatud tekste. Iga ülesande teksti kuulatakse kaks korda. Iga ülesande ees on paus, et testitav saaks enne ülesande täitmist küsimustega tutvuda. Kuulamistestis on kokku 30 küsimust, iga vastus annab ühe toorpunkti. Kuulamistesti eest on võimalik saada 30 toorpunkti, mis kaalutakse lõpptulemuses 25 punktiks.

Esimene ülesanne on valikvastustega ülesanne, milles on seitse küsimust.
Testitav kuulab lühikesi kõnelõike (monoloogid või dialoogid), mille pikkus on umbes 20–30 sekundit. Vastused tuleb valida kolme pildilise või sõnalise vastusevariandi hulgast. Teksti allikaks võivad olla:

  • isiklikud ja avalikud teadaanded ja juhised,
  • vahetud kahekõned ja vestlused,
  • uudistesaated,
  • meelelahutus,
  • spordikommentaarid,
  • muud raadio- ja telesaated.

Kuula esimese ülesande näidishelifaili:

Teine ülesanne on valikvastustega ülesanne, milles on kuus küsimust.
Testitav kuulab monoloogi, mille pikkus on 2–3 minutit. Teksti kohta on esitatud kuus küsimust. Testitav peab küsimuse vastuseks valima kolme variandi hulgast ühe.
Teksti allikaks võivad olla

  • uudistesaated,
  • muud raadio- ja telesaated.

Kuula teise ülesande näidishelifaili:

Kolmas ülesanne on kas
a) lühivastusega ülesanne (testitav peab kirjutama küsimusele 1–2-sõnalise lühivastuse)
või
b) lühivastusega lünkülesanne (testitav peab lüngaga lauset täiendama puuduva infoga, lünka tuleb kirjutada vastuseks sobiv sõna või number).
Ülesandes on kaheksa küsimust. Õigeks loetakse iga sisuliselt sobiv vastus. Ülesande hindamisel ei arvestata grammatika- ja ortograafiavigu, mis ei takista vastusest arusaamist.
Testitav kuulab dialoogi või monoloogi, mille pikkus on 3–3,5 minutit.
Teksti allikaks võivad olla

  • vahetud kahekõned ja vestlused isiklikku elu puudutavatel teemadel,
  • raadio- ja telesaated.

Kuula kolmanda ülesande näidishelifaili:

Neljas ülesanne on valikvastustega ülesanne, milles on üheksa küsimust.
Testitav kuulab intervjuud, mille pikkus on 2,5–3 minutit, ja peab otsustama, kas teksti kohta esitatud väide on õige või vale.
Teksti allikaks võivad olla

  • vahetud kahekõned ja vestlused avalikku elu puudutavatel teemadel,
  • raadio- ja telesaated.

Kuula neljanda ülesande näidishelifaili:


Lugemine

Lugemistest koosneb neljast ülesandest ja kestab 50 minutit. Lugemistestis kasutatakse autentse teksti põhjal koostatud, kohandatud ja lihtsustatud tekste. Lugemistestis on kokku 33 küsimust, iga vastus annab ühe toorpunkti. Lugemistesti eest on võimalik saada 33 toorpunkti, mis kaalutakse lõpptulemuses 25 punktiks.

Esimene ülesanne on valikvastusega ülesanne, milles on üheksa küsimust. Testitav peab kõigepealt läbi lugema üheksa situatsioonikirjeldust ja seejärel tutvuma kuue kuulutusega. Testitav peab otsustama, milline situatsioonikirjeldus millise kuulutusega kokku sobib. Teksti allikaks võivad olla

  • ajalehed,
  • ajakirjad,
  • reklaamlehed,
  • reklaamtekstid,
  • avalikud sildid ja teated.

Teine ülesanne on valikvastustega ülesanne, milles on kuus küsimust.
Testitav peab lugema teksti ja leidma vastused kuuele küsimusele. Testitav peab küsimuse vastuseks valima kolme variandi hulgast ühe. Teksti pikkus on 200−300 sõna.
Teksti allikaks on

  • ajalehed,
  • ajakirjad.

Kolmas ülesanne on valikvastustega lünkülesanne, milles on kümme küsimust.
Testitav peab lugema lünkadega teksti ja valima igasse lünka kolme variandi hulgast sobiva sõna. Teksti pikkus on kuni 200 sõna.
Teksti allikaks on

  • ajakirjad,
  • ajalehed,
  • ilu- ja teaduskirjanduslikud raamatud.

Neljas ülesanne on valikvastustega ülesanne, milles on kaheksa küsimust. Testitav peab lugema teksti, millest on kustutatud kaheksa fraasi või lauselõiku. Testitav peab valima teksti kõrval olevate variantide (lauselõikude/fraaside) hulgast lünka sobiva. Variante on rohkem kui lünki. Teksti pikkus 120–150 sõna.
Teksti allikaks on

  • ajakirjad,
  • ajalehed.

Rääkimine

Rääkimistest kestab umbes 15 minutit ja koosneb kahest ülesandest:

  • küsimustele vastamine ja arutelu,
  • dialoog.

Rääkimistest on vestlus eksamineerija ja kahe eksamineeritava vahel. Intervjueerija (eksami läbiviija) viib eksamit läbi, toetudes tööjuhenditele (vt eksamineerija tööjuhendeid). Abimaterjalideks on ideekaardid ning teemalehed. Kui eksamineeritavaid on paaritu arv, siis toimub vestlus testitava ja eksami läbiviija vahel.
Testitavate kõne salvestatakse ja iga testitavat hindab sõltumatult kaks hindajat. Rääkimistesti eest on võimalik saada 20 toorpunkti, mis kaalutakse lõpptulemuses 25 punktiks.
Rääkimistest algab üldise sissejuhatava vestlusega testitavate ja eksamineerija vahel. Eksamineerija suhtleb testitavatega stiilis, mida kasutatakse inimesega esmakohtumisel. Ta palub testitavatel endid tutvustada ning vastata mõnele küsimusele.

Esimene ülesanne koosneb kahest osast ja selle kestus on 6–7 minutit. Esimeses osas valib eksamineerija teemalehelt küsimused ja palub testitavatel kordamööda nendele vastata. See küsitlus peaks juhatama sisse ülesande teise osa – eksaminandide omavahelise vestluse samal teemal.
Teises osas on testitavate ülesandeks jõuda omavahel kokkuleppele (või otsusele), tuginedes etteantud situatsioonikirjeldusele (vt teemalehte). Omavahelise vestluse käigus tuleb testitavatel väljendada oma arvamust ja soove, kirjeldada erinevaid võimalusi ning teha otsustusi. Testitavatele antakse kätte vestlust toetav ideekaart, kus on esitatud mõned teemakohased pildid. Ülesanne on hästi täidetud siis, kui testitavad on jõudnud kokkuleppele.

Teise ülesande täitmisel vestlevad testitavad omavahel. Ülesande kestus on 4–5 minutit.
Testitavatele antakse kaardid (küsimusekaart ja vastusekaart). Küsimusekaardi saanud testitav peab ette kujutama, et ta helistab kaardil märgitud asutusse. Vastusekaardi saanud testitav peab ette kujutama, et ta on kaardil märgitud asutuse töötaja. Testitavate ülesanne on nende kaartide põhjal infot küsida ja jagada.

Company contact info

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Внимание! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.