Mobile menu

Eksamid ja testid

Korduma kippuvad küsimused tasemeeksamite kohta

  1. Keeleoskuse tasemed – mis need on?
    Keeleoskuse tasemed on Euroopa Nõukogu koostatud ja Euroopa keeleõppe raamdokumendis kirjeldatud kuus keeleoskustaset (A1–C2), millega mõõdetakse võõrkeeleoskust. Lisaks loe siit. Emakeeleoskuse mõõtmiseks on teistsugused vahendid.
  2. Kellele on mõeldud eesti keele tasemeeksamid?
    Töötajale, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kellel on vaja tõendada tööandjale, et ta oskab oma ametikohale sobival tasemel eesti keelt. Erinevatel ametikohtadel nõutud eesti keele oskuse tasemetest loe täpsemalt siit.
  3. Millistest osadest eksam koosneb ja kui kaua eksam kestab?
    Eksamil on neli osa: kirjutamine, kuulamine, lugemine ja rääkimine. Eksami kirjalik osa kestab olenevalt tasemest 2-3 tundi, sellele järgneb pärast väikest vaheaega suuline osa. Täpsemalt loe siit.
  4. Kust ma leian õppematerjale ning näidisteste?
    Näidistestid leiate siit. Õppematerjalidest soovitame keeleoskuse testimise keskkonda TESTEST ning keeleõppe keskkonda KEELEKLIKK. Kindlasti käige enne eksamit tasuta konsultatsioonis, kus konsultandid vastavad kõigile teie küsimustele.
  5. Mitu punkti ma pean eksamil koguma, et läbi saada?
    Eksami sooritamiseks on vajalik saada vähemalt 60 protsenti võimalikust punktisummast, kusjuures ühegi eksamiosa (kuulamine, lugemine, kirjutamine, rääkimine) tulemus ei tohi olla 0 punkti.
  6. Milline eesti keele oskuse tase peab olema, et saada Eesti kodakondsust või pikaajalise elaniku elamisluba?
    Vähemalt B1.
  7. Kui ma olen lõpetanud ülikooli (keskkooli, põhikooli), kus õppisin eesti keeles, kas ma pean ikkagi tasemeeksami tegema?
    Ei pea. Kui te lõpetasite põhikooli, keskkooli või ülikooli, kus õppisite eesti keeles, siis tõendab teie keeleoskust kooli lõputunnistus. Täpsemalt vaata siit.
  8. Millise tasemega võrdsustatakse varem alg-, kesk- või kõrgtaseme tunnistuse saanud inimese (ka põhikooli ning gümnaasiumi lõpetaja) keeleoskuse tase praegu?
    Enne 1. juulit 2008 eesti keele tasemeeksami sooritanud inimesed ei pea eksameid uuesti tegema.
    Nende keeletunnistused loetakse vastavaks uue keeletasemete süsteemiga:
    Algtaseme tunnistusega tõendatud keeleoskus loetakse vastavaks B1-taseme keeleoskusega.
    Kesktaseme tunnistusega tõendatud keeleoskus loetakse vastavaks B2-taseme keeleoskusega.
    Kõrgtaseme tunnistusega tõendatud keeleoskus loetakse vastavaks C1-taseme keeleoskusega.
    Täpsemalt loe siit.
  9. Miks ei ole eesti keele C2-taseme eksamit?
    C2-tase on kõige kõrgem Euroopa keeleõppe raamdokumendis kirjeldatud võõrkeeleoskuse tase, mis sarnaneb seda keelt emakeelena kõneleva haritud inimese keeleoskusega (mitte ei ole haritud emakeelekõneleja tase, nagu vahel on ekslikult arvatud). Nii kõrget eesti keele kui võõrkeele oskuse taset ei tohi Eestis nõuda ühelgi töökohal ja seepärast ei korraldata ka C2-taseme eksamit. Kui loete mõnest töökuulutusest, et nõutav on eesti keele oskus C2-tasemel, pöörduge selgituste küsimiseks tööpakkuja poole.
  10. Kas eksamil on küsimusi eesti kultuuri ja ajaloo kohta?
    Eksami lugemis- ja kuulamisülesannete tekstide seas võib olla eesti kultuuri ja ajalugu puudutavaid tekste. Kuid teil ei ole vaja eelteadmisi eesti kultuuri ja ajaloo kohta, sest kogu ülesannete sooritamiseks vajalik info on nendes tekstides olemas.
  11. Mis siis saab, kui ma ei tea midagi nende teemade kohta, millest on juttu eksami lugemis- ja kuulamistekstides?
    Teil ei pea nende teemade kohta olema mingeid eelteadmisi. Kõigile küsimustele saab vastuse ülesande teksti tähelepanelikult lugedes/kuulates.
  12. Miks ei ole B2/C1-taseme eksami suulises osas muid teemasid peale tööteemade nendele, kes alles õpivad või on töötud?
    B2/C1-taseme eksamiga mõõdetakse tööalase eesti keele oskust, seetõttu ongi nende tasemete eksamite suulises osas tööteemad sees.
  13. Miks ma ei tohi eksamil kirjutada hariliku pliiatsiga?
    Et ära hoida eksamipettusi, tohib eksamivihikusse kirjutada ainult pastapliiatsiga. Kui te kirjutate ainult hariliku pliiatsiga või kirjutate hariliku pliiatsi jooned pastapliiatsiga üle, siis teie tööd ei hinnata. Eksamikorra kohta lugege täpsemalt siit.
  14. Kas eesti keele B2- ja C1-taseme eksami kirjutamisülesande hindamisel arvestatakse mustandit vastusena?
    Mustandileht on mõeldud eksaminandile märkmete tegemiseks, mitte töö vormistamiseks. Poolikuks jäänud kirjutamisülesande hindamisel mustandit arvesse ei võeta. Eksamitööd saab objektiivselt hinnata ainult eksaminandi eksamivihikus selleks ette nähtud kohale kirjutatud teksti, mitte mustandi põhjal.
  15. Kas on vahet, millises eksamipunktis ma eksamit sooritan?
    Ei. Kõikides eksamipunktides on eksamivihikud ühesugused ning eksam viiakse läbi ühtmoodi. Ärge uskuge kuulujutte, et ühes või teises eksamipunktis on eksam lihtsam.
  16. Kui palju eksami tegemine maksab?
    Eksam on tasuta.
  17. Mida tähendavad protsendivahemikud minu tunnistusel/ sooritusteatel/mittesooritusteatel?
    Teie tulemused osaoskustes antakse protsendivahemikena ja sõnalise hinnanguna:
    0% – ei vasta taseme nõuetele;
    1–49% – ei vasta taseme nõuetele;
    50–59% – nõrk;
    60–75% – rahuldav;
    76–90% – hea;
    91–100% – väga hea.
    See tähendab, et kui teie rääkimisoskusele anti näiteks sõnaline hinnang „hea“, siis jäi teie osaoskuse tulemus 76 ja 90 protsendi vahele.
  18. Kui ma eksamil läbi kukun, millal ma võin uuesti proovida?
    Kui te saite eksamil vähem kui 35% võimalikust punktisummast, saate uuesti eksamit teha siis, kui möödas on kuus kuud. Täpsemalt loe siit.
  19. Kas ma tõesti ei või eksami ajal WC-s käia?
    Kui teil tekib tungiv vajadus eksami kirjaliku osa ajal WC-sse minna, siis lubatakse teid sinna eksamikomisjoni liikme saatel (eksamiruumist WC ukseni).
  20. Ma olen juba mitu korda sama taseme eksamil käinud, miks mu tulemus ei parane?
    Eksamil käimine üksi ei saagi teie tulemust parandada. Eksamitulemusi parandab õppimine ja keele aktiivne kasutamine. Kui te saate kogu aeg vähe punkte eksami lugemis- ja kuulamisosa eest, lugege eestikeelseid ajalehti, kuulake raadiot ja vaadake telesaateid. Kui teie nõrgemad küljed on kirjutamis- ja rääkimisoskus, kasutage igal võimalikul juhul – poes, ametiasutuses, eestlastest kolleegidega suheldes jne – eesti keelt. Samuti soovitame teil enne eksamit osaleda vastava taseme keelekursustel. Kõik see aitab teil kindlasti ka eksamil parema tulemuse saada.
  21. Kas ma saan oma eksamitööd näha?
    Jah, teil on võimalik oma eksamitööga tutvuda. Eksamitööd saate te näha SA Innoves. Selleks peate te esitama avalduse. Seejärel võtab Innove töötaja teiega ühendust, et leppida kokku mõlemale sobiv kohtumise aeg. Täpsemalt loe siit.
    NB! Te näete oma eksamitööd täpselt niisugusena, nagu selle eksamil ära andsite. Eksami kirjaliku osa hindajad ei paranda teie töös vigu ega lisa kommentaare või muid märkusi. Eksami kirjutamisosa eest saadud punktide, võimalike grammatiliste vigade või ülesannete täitmise kohta võib selgitust küsida juures viibivalt spetsialistilt.
  22. Kui mul on kuulmis- või nägemispuue, kas ma siis ei saa eksamit teha?
    Erivajadustega eksaminand saab eksamit teha talle sobivas vormis. Täpsemalt loe siit.
  23. Mida ma teen, kui eksami rääkimisosas on minu vestluspartneriks inimene, kes ei oska üldse eesti keelt?
    Eksami läbiviijad oskavad sellise olukorraga arvestada ning annavad teile rohkem sõna ning vestlevad teiega ise, kui teine eksaminand ei oska keelt piisavalt.
  24. Äkki tehti minu eksamipunktide kokkulugemisel viga?
    Eksami lugemis- ja kuulamisosa vastuste sisestamine on dubleeritud ja vajadusel sisestatakse need veel kolmandatki korda. Seetõttu on täiesti kindel, et teie punktid on õigesti sisestatud. Kirjutamis- ja rääkimisosa hindavad samuti kaks hindajat ning kui nende antud punktid oluliselt erinevad, hinnatakse tööd kolmandat korda. Kui te arvate, et teie tööd ei hinnatud õiglaselt, on teil õigus esitada vaie. Lähemalt loe siit.
  25. Ma sain eksami kirjutamisosa ühe/mõlema ülesande eest 0 punkti. Kuidas nii, kui ma ometi kirjutasin palju?
    Ilmselt ei lugenud te tähelepanelikult läbi kirjutamisülesande juhist. Näiteks pidite kirjutama ametliku kirja ülemusele, aga kirjutasite vabas vormis kirja sõbrale. Sellisel juhul jäi ülesanne tegelikult täitmata ning seda ei saanud hinnata.
  26. Kes kontrollib, et tasemetestid oleksid õiglased?
    Innove on Euroopa keeletestijate ühenduse ALTE liige. ALTE seisab hea selle eest, et ka eesti keele tasemeeksamid oleksid õiglased.
  27. Kas eksami läbiviija võib eksaminandi eksami suulise osa ajal katkestada?
    Eksami suulise osa läbiviija katkestab eksaminandi monoloogi (sõnavõtu, ettekande, esitluse, vmt) vaid siis, kui eksaminand kaldub ülesande teemast väga kõrvale. Siis peab eksami läbiviija sobival kohal sekkuma ning püüdma suunavate küsimustega test ettenähtud raamidesse tagasi viia, et hindajatel oleks võimalik ülesande täitmist hinnata. Katkestamise tingib harilikult olukord B2/C1 taseme eksamil, kui eksaminand hakkab esitama päheõpitud ettekannet, millel ei ole talle antud ülesandega midagi ühist.
  28. Esitasin Haridus- ja Teadusministeeriumile vaide ning kirjutasin avaldusele, et soovin selgitust, miks ma sellise tulemuse sain. Kuid vaidekomisjoni otsuses ei olnud mingit selgitust. Miks?
    Vaidekomisjon ei jaga teile selgitusi ega kommentaare ega vasta teie küsimustele. Kui teil on tekkinud küsimusi oma eksamitöö või selle hindamise kohta; kui te soovite saada selgitusi oma töö sisu või tulemuste või üldiselt eksamiülesannete kohta, esitage SA Innovele avaldus tööga tutvumiseks.

Lisaküsimuste korral palun saatke meile e-kiri aadressile: info@innove.ee.

 

Company contact info

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Внимание! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.