Mobile menu

Õppevara ja metoodikad

Fakte keelekümblusest

Idee

  • Mitmekeelsus on paljukultuurilises maailmas toimetuleku võti.
  • Keelekümblusprogrammi lõpetajad tulevad hästi toime Eesti ühiskonnas, säilitades oma rahvusliku identiteedi.

Faktid

  • Keelekümblusprogramm järgib riiklikku õppekava ning on vanemale, lapsele ja haridusasutusele vabatahtlik.
  • Keelekümbluskoolid ja -lasteaiad juhinduvad ühtsetest metoodika põhimõtetest.
  • Keelekümbluses on samaaegselt tähtsustatud aine, keel ja õpioskused.
  • Programmis on eestikeelse õppe maht vähemalt 60%.
  • Varases keelekümblusprogrammis on õpilased kas lasteaiast või 1. klassist põhikooli lõpetamiseni. Põhikooli lõputunnistus tõendab, et nad on õppinud eesti keeles ja on seega tulevikus eesti keele tasemeeksamitest vabastatud.
  • Hilises keelekümblusprogrammis osaleb õpilane 6.–9. klassis, kokku neli aastat.

Keelekümblusprogrammi eesmärk on, et õpilased:

  • jõuavad ea- ja võimetekohaselt edasi kõigis õppeainetes;
  • saavad eesti keelest aru ning räägivad, loevad ja kirjutavad eesti keeles, suudavad jätkata õpinguid eesti keeles;
  • valdavad ka oma kodukeelt eakohasel tasemel ning suudavad jätkata õpinguid oma kodukeeles;
  • säilitavad oma rahvusliku identiteedi ning suhtuvad lugupidamisega teistesse kultuuridesse.

Ajalugu

  • Keelekümbluse alguseks loetakse aastat 1965, mil Kanada lapsevanemate algatusel hakkasid ingliskeelsetest kodudest pärit lapsed kõiki aineid õppima prantsuse keeles.
  • Eestis alustati keelekümbluse kavandamisega 1998. aastal, esimesed keelekümblusklassid avati 2000. aastal.
  • Programmi rakendamist toetasid Eesti Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), Toronto Koolivalitsus ja Soome Kooliamet.
  • Keelekümblust ohjab HTMi toel ning rahastusel alates 2013. aastast Innove.

Teadusuringud

  • Keelekümblusprogrammi kohta on tehtud uuringuid alates 2001. aastast.
  • Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel on valminud üle 10 uuringu.
  • Eesti ülikoolides on valminud üle 50 teadustöö, sh neli doktoritööd.
  • TLÜ keelekümbluslasteaia lõpetanute koolivalmiduse uuring: keelekümblusmetoodika järgi õppimist alustanud lapsed on kooliks hästi ette valmistatud ning nad tulevad koolis suurepäraselt toime sõltumata õppekeelest.
  • TLÜ Haridusuuringute Keskus: Keelekümbluse 2011. ja 2012. uurimuste aruanne: valdav osa keelekümblusklasside õpilastest (86–91%) ja lapsevanematest (82%) on oma valikuga rahul; keelekümblusklassis õppinute põhikooli eesti keeles eksamitulemused on kõrgemad tavaklasside õpilastest, matemaatikatulemustele eesti keeles õppimine halba mõju ei oma.
  • Pärast 9. klassi lõppu plaanib õpinguid eesti keeles jätkata 72% õpilastest.
  • Keelekümblusprogrammi eelised lapsevanemate arvates: õpilaste keeleoskuse paranemine; sujuv üleminek eesti keelele; head õpetajad; õpimeetodid; ekskursioonid, laagrid ja ühisprojektid eesti koolidega.

Müüdid, mida uuringud ega kogemus ei kinnita

  • Teises keeles õppimisega saavad hakkama ainult eriti andekad.
  • Teises keeles õppimine vähendab oluliselt õpilaste ainealaseid teadmisi.
  • Lastel on oluliselt raskem õppida, sest eesti keelt mitte valdavad vanemad ei saa neid toetada.
  • Lastest kasvavad n-ö poolkeelsed – nad ei saa korralikult selgeks ei oma emakeelt ega ka teist keelt.
  • Reaalaineid on teises keeles raskem õppida.

Company contact info

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Внимание! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.