Idee
- Mitmekeelsus on paljukultuurilises maailmas toimetuleku võti.
- Keelekümblusprogrammi lõpetajad tulevad hästi toime Eesti ühiskonnas, säilitades oma rahvusliku identiteedi.
Faktid
- Keelekümblusprogramm järgib riiklikku õppekava ning on vanemale, lapsele ja haridusasutusele vabatahtlik.
- Keelekümbluskoolid ja -lasteaiad juhinduvad ühtsetest metoodika põhimõtetest.
- Keelekümbluses on samaaegselt tähtsustatud aine, keel ja õpioskused.
- Programmis on eestikeelse õppe maht vähemalt 60%.
- Varases keelekümblusprogrammis on õpilased kas lasteaiast või 1. klassist põhikooli lõpetamiseni. Põhikooli lõputunnistus tõendab, et nad on õppinud eesti keeles ja on seega tulevikus eesti keele tasemeeksamitest vabastatud.
- Hilises keelekümblusprogrammis osaleb õpilane 6.–9. klassis, kokku neli aastat.
Keelekümblusprogrammi eesmärk on, et õpilased:
- jõuavad ea- ja võimetekohaselt edasi kõigis õppeainetes;
- saavad eesti keelest aru ning räägivad, loevad ja kirjutavad eesti keeles, suudavad jätkata õpinguid eesti keeles;
- valdavad ka oma kodukeelt eakohasel tasemel ning suudavad jätkata õpinguid oma kodukeeles;
- säilitavad oma rahvusliku identiteedi ning suhtuvad lugupidamisega teistesse kultuuridesse.
Ajalugu
- Keelekümbluse alguseks loetakse aastat 1965, mil Kanada lapsevanemate algatusel hakkasid ingliskeelsetest kodudest pärit lapsed kõiki aineid õppima prantsuse keeles.
- Eestis alustati keelekümbluse kavandamisega 1998. aastal, esimesed keelekümblusklassid avati 2000. aastal.
- Programmi rakendamist toetasid Eesti Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), Toronto Koolivalitsus ja Soome Kooliamet.
- Keelekümblust ohjab HTMi toel ning rahastusel alates 2013. aastast Innove.
Teadusuringud
- Keelekümblusprogrammi kohta on tehtud uuringuid alates 2001. aastast.
- Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel on valminud üle 10 uuringu.
- Eesti ülikoolides on valminud üle 50 teadustöö, sh neli doktoritööd.
- TLÜ keelekümbluslasteaia lõpetanute koolivalmiduse uuring: keelekümblusmetoodika järgi õppimist alustanud lapsed on kooliks hästi ette valmistatud ning nad tulevad koolis suurepäraselt toime sõltumata õppekeelest.
- TLÜ Haridusuuringute Keskus: Keelekümbluse 2011. ja 2012. uurimuste aruanne: valdav osa keelekümblusklasside õpilastest (86–91%) ja lapsevanematest (82%) on oma valikuga rahul; keelekümblusklassis õppinute põhikooli eesti keeles eksamitulemused on kõrgemad tavaklasside õpilastest, matemaatikatulemustele eesti keeles õppimine halba mõju ei oma.
- Pärast 9. klassi lõppu plaanib õpinguid eesti keeles jätkata 72% õpilastest.
- Keelekümblusprogrammi eelised lapsevanemate arvates: õpilaste keeleoskuse paranemine; sujuv üleminek eesti keelele; head õpetajad; õpimeetodid; ekskursioonid, laagrid ja ühisprojektid eesti koolidega.
Müüdid, mida uuringud ega kogemus ei kinnita
- Teises keeles õppimisega saavad hakkama ainult eriti andekad.
- Teises keeles õppimine vähendab oluliselt õpilaste ainealaseid teadmisi.
- Lastel on oluliselt raskem õppida, sest eesti keelt mitte valdavad vanemad ei saa neid toetada.
- Lastest kasvavad n-ö poolkeelsed – nad ei saa korralikult selgeks ei oma emakeelt ega ka teist keelt.
- Reaalaineid on teises keeles raskem õppida.
