Mobile menu

Õppevara ja metoodikad

Muu kodukeelega laps

Eesti koolides ja lasteaedades õpib arvestatav hulk lapsi, kelle kodukeel erineb õppekeelest, ning muu kodukeelega lapsi lisandub meie haridussüsteemi aina juurde. 

Innove jagab informatsiooni, kuidas korraldada muu kodukeelega laste õppetööd. Anname nõu, kuidas aidata nii lastel ja nende perekondadel kui ka pedagoogidel, haridusasutustel ja -töötajatel uue olukorraga paremini toime tulla. Vahendame kogemusi.

Kes on kes?

  • Õppekeelest erineva emakeelega õpilane — kes ta on?
  • Uussisserändajad
  • Varjupaiga taotlejad ja rahvusvahelise kaitse saajad
  • Tagasipöördujad
  • Romad

Company contact info

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Внимание! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Viimaste aastate sõjad ja demograafilised arengud kogu maailmas on tekitanud olulise pagulaskriisi ka Euroopas. Ka Eesti võtab vastu sõjapõgenikke ja rahvusvahelise kaitse taotlejaid. Põgeniku perest pärit laps asub õppima elukohajärgsesse kooli või lasteaeda. Kõikidele Eestisse elama asuvatele lastele tuleb pakkuda kvaliteetset haridust.

  • Haridus- ja teadusministeeriumi koduleht Põgenike perede laste hariduspakub ajakohastatud teavet rahvusvahelise kaitse saanud laste haridustee korralduse kohta.

Tagasipöördujad on Eesti kodanikud ja eestlased (sh välisriigis sündinud eestlased), kes on elanud välismaal koos vähemalt ühe lapsega järjest vähemalt ühe õppeaasta ning kelle Eestisse (tagasi) tulekust on möödas kuni viis aastat.

Haridus- ja Teadusministeeriumi tellitud uuring „Eestisse tagasi pöörduvate perede laste õppima asumine“:

Uuringu peamiseks eesmärgiks oli selgitada välja kitsaskohad, millega Eestisse tagasipöördunud lastega pered hariduse valdkonnas kokku puutuvad, ning anda soovitusi laste õppima asumise ja haridussüsteemis kohanemise parandamiseks.

Erinevatest riikidest kooli õppima asunud lapsed rikastavad koolikeskkonda ja kasvatavad tolerantsi. Haridusasutused rõhutasid tagasipöördunud laste laiemat silmaringi, suuremat valmisolekut uute ettevõtmiste planeerimisel ja klassikaaslaste tegevustesse haaramisel ning innustamisel.

Samas on tagasipöördunud õpilased enamasti keelelise erivajadusega. Probleemid keeleoskuses on muutnud keeruliseks ka teistest õppeainetest arusaamise ja nende õpetamise. Peamiste lahendustena on üldhariduskoolides kasutatud individuaalset õppekava, täiendavaid keeletunde ja konsultatsiooni võimalusi.

Olulisemate probleemkohtadena toodi tagasipöördujate endi poolt välja, et lasteaia või koolikohta ei saadud soovitud asutusse, koolikatsetel ei arvestatud lapse eripäradega või toimusid need pere jaoks ebasobival ajal. Lisaks esinesid lapsevanemate hinnangul haridussüsteemi sisse elamise ja klassi sulandumisega seotud raskused.

Õpetajatel on valdavalt vähene kogemus tagasipöördujatega, mistõttu ollakse mures, kas nendele lastele suudetakse pakkuda samasuguseid teadmisi nagu teistele õpilastele. Puudust tunti teadmiste ning praktiliste kogemuste jagamisest koolide vahel, informatsioonist erinevate riikide haridussüsteemide ja nende toimimise kohta. Hetkel olulist vajadust spetsiifiliste koolituste järele siiski ei tuntud, kuid leiti, et see vajadus kasvab kindlasti tagasipöördujate arvu suurenedes.

Samas kohanevad tagasipöördujad reeglina kiiresti.

Peamised soovitused olid seotud informatsiooni (nii õpetajaid kui ka tagasipöördujaid puudutav info) kättesaadavuse parandamisega ja kogemuste jagamise (tugivõrgustiku) soodustamisega, vanemate teadlikkuse tõstmisega (näiteks millele pöörata tähelepanu välisriiki suundumise või tagasipöördumise kavandamisel), paindlike lahenduste väljatöötamisega koolikoha säilitamise tagamiseks ja vajadustele vastava tugisüsteemi (nt tugiõpetajate/tugiõpilaste) ning kompetentside (nt eesti keele kui teise keele õpetajate olemasolu) tagamisega koolides.