Mobile menu

Uudised

Digipädevuse tasemetöö näitas õpilaste tugevaid ja arendamist vajavaid kohti

Selgusid aprillis koolides läbi viidud digitasemetöö tulemused. Õpilased on küllalt hästi kursis digiturvalisuse teemadega, vähem punkte saadi sisuloome ja teabe haldamise ülesannetes. Tasemetööd tegid kevadel kokku 6191 8.-12. klasside õpilast ja kutsekoolide õppurit.

Kes tasemetöös osalesid ja millal see toimus?
Tasemetöö valimis olid 9. ja 12. klassi üldhariduskoolide õpilased ning kutsekoolide 3. kursuse õppurid. Lisaks valimis olevatele õpilastele said tasemetööd teha ka vabatahtlikud sooritajad. Vabatahtlikus testimises osalesid 8.–12. klassi õpilased, keda kool testile registreeris.  Valimi põhjal sooritas testi 906 õpilast 9. klassist, 1106 õpilast 12. klassist ja 281 kutsekooli õpilast. Vabatahtlikus testimises osales 3898 õpilast.

Digipädevuse 2019. aasta tasemetöö töötasid välja SA Innove uuringute ja arenduskeskuse e-hindamise spetsialistid koostöös koolitöötajate ja erialaekspertidega, test toimus 1. aprillist – 3. maini Eksamite Infosüsteemis (EIS).

Tasemetöö ülesehitus
Tasemetööna kasutatud test koostati HITSA õppijate digipädevuse mudeli alusel. Mudelis on oskused ja teadmised kirjeldatud viies alapädevuses: teabe haldamine, suhtlemine, sisuloome, turvalisus ja probleemi lahendus. Kokku oli testis 59 ülesannet, mis jagunesid teadmisi hindavateks ülesanneteks ning hoiakute ja käitumisküsimusteks.

Tasemetöö tulemused
Pärast testi sooritamist sai iga õpilane sõnalise tagasiside EIS-i kaudu viie alapädevuse raames võrreldes eakaaslastega. Kool sai samuti EIS-i kaudu tagasisidet enda õpilaste kohta. Kokkuvõtte testi tulemuste kohta tegi Innove valimisse sattunud 9. ja 12. klassi ning kutsekooli 3. kursuse õpilaste tulemuste alusel.

Kogu testi keskmine tulemusprotsent, mis näitas punktide osakaalu, mida õpilased on testis saavutanud, oli 9. klassis 56%, 12. klassis 65% ja 3. kursusel 55%. Kõige paremad tulemused olid 9. klassi õpilastel turvalisuse valdkonnas, veidi halvemad probleemilahenduses ja suhtlemises. Kõige raskemaks valdkonnaks kõikide gruppide jaoks osutus sisuloome alapädevus. 12. klassi õpilased lahendasid kõige paremini suhtlemise alapädevuse ülesandeid. Kutsekooliõpilaste kõige tugevamateks valdkondadeks on turvalisus ja suhtlemine.

Üldhariduskooli poisid sooritasid tasemetöö mõnevõrra paremini kui tüdrukud. 9. klassis on poiste ja tüdrukute kogu testi tulemuste vahe 4%, gümnaasiumis aga on see juba väiksem – vaid 2%. Kutsekoolis soolist erinevust kogu testi tulemustest kinnitada ei saa, kuigi sisuloome valdkonnas said poisid 4% võrra parema tulemuse.

Soorituskeelest lähtuvalt erinesid tasemetöö tulemused rohkem kui soost lähtuvalt.  9. klassi õpilaste tulemustest näeme, et eesti õppekeelega sooritajad on testi lahendanud 10% võrra paremini kui samast vanuserühmast vene õppekeelega sooritajad. Gümnaasiumiõpilaste hulgas on õppekeelest tingitud vahe väiksem – 5%.

Nagu on näha valdkondade tulemustest, osutus kõige keerulisemaks testiosaks sisuloome. Kõikides rühmades osutusid raskemateks ülesanneteks need, mis hindasid õpilaste teadmisi 3D-modelleerimisest ja programmeerimisest. 9. klassi jaoks olid rasked ka e-teenuste teemalised ülesanded, 12. klassi õpilased lahendasid neid ülesandeid tunduvalt paremini.

Hoiakute ja käitumisküsimuste analüüsist tuli välja, et enamikul testi sooritajatest on kodus arvuti, et on õpilasi, kes huvituvad digimaailmas toimuvast ja arendavad enda digipädevust, mis mõjutas positiivselt nende tasemetöö tulemusi.

Tulevik
2019. aasta digipädevuse tasemetöö on üheks etapiks digipädevuse hindamisel tehtavast arendustööst, mis aitab välja selgitada Eesti õpilaste digipädevuse taset ja jätkub aastal 2020. Arendatud tasemetöö toimub 2020. aasta kevadel, seekord juba teistes vanuserühmades – 8. ja 11. klassis ning kutsekooli 2. kursusel. Selline otsus tehti selleks, et pärast tasemetöö tagasiside saamist oleks koolil ja õpilasel võimalik teha koostööd õpilase digipädevuse arendamiseks enne kooliastme lõppu. Lisaks on plaanis arendada testi hindamismudelit, kirjeldades digipädevust moodustatavate teadmiste ja oskuste tasemeid, ja jaotada ülesandeid nendele tasemetele. Kinnitav faktoranalüüs näitas, et empiirilised andmed ei olnud heas kooskõlas testi koostamise aluseks võetud teoreetilise digipädevuse mudeliga. Probleemiks võib olla see, et mõned ülesanded ei mõõda hästi konkreetseid alapädevusi, mida nad peaks mõõtma või mõõdavad lisaks mõne muu valdkonna oskusi või teadmisi. Seetõttu on üheks testi arendamise eesmärgiks senisest paremini fokusseerida ülesannete mõõdetavaid alapädevusi. Kindlasti on oluline konsulteerida ekspertidega sisu küsimustes. See annab konkreetsema ülevaate Eesti digipädevuse tasemetest ja eristab baasteadmistega ning kõrgema tasemega sooritajaid.

Digipädevuse mõõtmisel on väga suur potentsiaal – seda enam, et praegu ei ole maailmas avalikult kättesaadavat meetodit, kuidas seda teha.

Digipädevuse tasemetöö arendamine on toimunud Innove elluviidava Euroopa Sotsiaalfondi tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ raames. Tasemetöö tulemuste analüüsiga ja raportiga on võimalik tutvuda Innove kodulehel.

Katariina Vainonen
Innove e-hindamise peaspetsialist

Company contact info

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Внимание! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.