Mobile menu

PISA 2015

PISA 2015

13. aprillist 8. maini 2015 toimus Eesti koolides PISA 2015 põhitest, mille tulemused avalikustati 2016. aasta detsembris.

Uuringus osales 72 riiki, sealhulgas kõik arenenud tööstusriigid. Eesti osales neljandat korda. Pooled kõikidest Eesti 15-aastastest õpilastest ehk 5587 noort (2788 tüdrukut ja 2799 poissi) 206 koolist tegid PISA testi. Igast koolist osales 42 õpilast. Kui on koolis oli vähem õpilasi, tegid testi kõik selles vanuses õpilased. Uuringus osalesid 1999. aasta sündinud õpilased, enamus neist õppis 9. klassis. 78% õpilastest sooritas testi eesti ja 22% õpilastest vene keeles. Test oli Eestis täies mahus elektrooniline.

Uuringu peamiseks fookuseks olid loodusteadused – loodusteaduslik kirjaoskus. Loodusteaduslik kirjaoskus väljendub oskuses tegeleda probleemide või olukordadega, mis on seotud loodusteadusliku sisuga, saada aru teaduse olemusest ning anda hinnang oma tegevusele. Selles valdkonnas kirjaoskaja inimene näitab valmisolekut tegelda loodusteaduslike ja tehnoloogiaalaste küsimustega ning demonstreerib järgmiseid pädevusi:

  • Selgitab nähtusi teaduslikult, kirjeldab ja hindab teadusliku sisuga uurimistööd ja pakub välja võimalusi, kuidas lahendada loodusteadusliku sisuga probleeme.
  • Tõlgendab andmeid ja tulemusi teaduslikult: analüüsib ja hindab andmeid, tulemusi, väiteid ja oskab teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi.

Uus testiosa oli meeskondlik probleemi lahendamine. Meeskond koosnes õpilastest ja virtuaalsest kolleegist, kellega koos probleemi lahendatakse.

Eesti tulemused

Tulemused valdkondade kaupa

Loodusteadused

  • Eesti õpilaste bioloogia, geograafia, füüsika ja keemia alased teadmised ning oskused on maailmas tipptasemel.
  • Eesti õpilased on Euroopas 1. ja maailmas Singapuri ja Jaapani järel 3. kohal keskmise tulemusega 534 punkti (OECD keskmine tulemus on 493).
  • Varasemaga võrreldes on rohkem (13,5%) õpilasi ehk tippsooritajaid, kes suudavad lahendada keerukaid ja väga keerukaid ülesandeid (OECD riikides keskmiselt 8%).
  • Üle 90% Eesti õpilastest omab vähemalt baastasemele vastavaid teadmisi kõigis loodusteaduslikes ainetes ehk bioloogias, geograafias, füüsikas ja keemias.
  • Euroopa riikidest on Eestis kõige vähem õpilasi, kelle oskused olid alla baastaseme.
  • Eesti tüdrukute ja poiste teadmistes loodusteadustes ei erine.
  • Analüüs: loodusainete õppimisega seotud huvid, hoiakud ja motivatsioon ning osalemine tunnivälistes tegevustes PISA 2015s.

Matemaatika

  • Eesti õpilaste matemaatikaalased teadmised on Euroopas Šveitsi järel 2. kohal (jagavad 1-2 kohta) ja maailmas 9. kohal keskmise tulemusega 520 punkti (OECD keskmine tulemus on 490).
  • 14,2% Eesti õpilastest on matemaatikas tippsooritajad (OECD keskmine on 10,7%).
  • Peaaegu 90%-l Eesti õpilastest on matemaatikas vähemalt baastasemele vastavad teadmised ja oskused, millega Eesti kuulub maailma tippriikide esiviisikusse.
  • Eesti poiste ja tüdrukute matemaatikaalased teadmised ja oskused ei erine.

Lugemine

  • Eesti õpilased on lugemisoskus on Euroopas riikide järjestuses 3. kohal Soome ja Iirimaa järel, maailmas 6. kohal keskmise tulemusega 519 punkti (OECD keskmine on 493).
  • Eesti õpilaste tulemused on 2006. aastaga võrreldes oluliselt paranenud.
  • Eesti tipptasemel lugejate osakaal on 2009. aastaga võrreldes 5% tõusnud ja madalama saavutustasemega õpilaste osakaal vähenenud. Sarnaste tendentsidega riike on väga vähe.
  • Kui PISA 2012 uuringus oli poiste ja tüdrukute tulemuste  erinevus 44 punkti, siis 2015. a on erinevus vaid 28 punkti. Sarnaselt teistele riikidele on kasvanud just poiste lugemisoskus.

Heaolu raport

  • Enam kui üheksa kümnendikku Eesti õpilastest on eluga rahul ja üle kolmandiku väga rahul. Sealhulgas on 74 protsenti neist oma eluga väga rahul või rahul ning ligi 17 protsenti keskmiselt rahul.
  • 9,5% uuringus osalenud õpilastest väidab, et nad on kogenud koolikiusamist. Erinevatest kiusamisliikidest on enim kogetud suulist kiusamist – narrimist või kuulujuttude levitamist. Eesti on koolikiusamiseindeksi järgi riikide järjestuses koos Šveitsiga 12.–13. kohal, meile järgneb Soome.
  • Eesti on kuue riigi hulgas, kus õpilaste testiärevus ehk hirm kontrolltööde, testide, keeruliste ülesannete ja halbade hinnete ees on üks väikseimaid. PISA analüüs näitab, et see pole seotud eksamite sageduse või koolitundide hulgaga, vaid eelkõige sellega, kui suurt tuge noored õpetajatelt saavad.
  • Eesti tulemuste kohta valminud raport “Õpilaste eluga rahulolu ning sellega seotud tegurid PISA 2015 uuringu näitel”
  • Raport „Õpilaste eluga rahulolu ning sellega seotud tegurid PISA 2015 uuringu näitel“
  • OECD PISA koduleht: õpilaste heaolu 

Meeskondlik probleemi lahendamine

  • Eesti 15-aastased õpilased saavutasid Euroopas esimese koha meeskondliku probleemilahendusoskuse valdkonnas.
  • Maailmas jagasime 5.–6. kohta koos Kanada õpilastega. Meist eespool olid Singapur, Jaapan, Hongkong (Hiina) ja Korea.
  • Eesti igal teisel õpilasel on head või väga head meeskondlikud probleemilahendusoskused (12 riigi õpilased saavutasid sama tulemuse).
  • Riikide järjestuses, kus oli kõige väiksem väga nõrkade meeskondlike probleemilahendusoskustega õpilaste osakaal, oli Eesti kuues (esimesel kohal Jaapan, 10,1% õpilasest, Eesti õpilastest 15,2%).
  • Kõikide hindamisvaldkondade kõige keerukamate ülesannete lahendajate osakaalu järgi on Eesti viiendal kohal osalenud riikide järjestuses: Singapur (9,6%), Kanada (4,4%), Uus-Meremaa (4,3%), Soome (4,1%) ja Eesti (4,0%).
  • Kokkuvõte
  • Koostöise probleemilahendamisoskuse uuring (TÜ)
  • Näidisülesanne
  • PISA 2015 probleemilahendustesti meediakajastus (november 2017)

Company contact info

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Внимание! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.